Ultramelanhool | tl

Äsja oma esimese albumi sünnitanud Ultramelanhool on noortest mittepunkaritest ja mittemetallistidest üks elav näide. Nende debüütplaat “Must Apelsin” tõestab ja alljärgnev kinnitab, et Ultramelanhool tahab end kehtestada efektse popbändina, “tõusta fööniksina tuhast” ja võibolla ka kätte võidelda pühaku staatust. Bändi looming on pigem sünge kui muretult hedonistlik ja paneb tõenäoliselt paljud Ultramelanhooli nende muusikat kuulates kõrvutama ansamblitega Kosmikud, Sõpruse Puiestee ning Metro Luminal. Kuidas aga suhtuvad punkromantika avalikku süüdistusse bändi liikmed Robert Kurvitz, Martin Harak ja Tõnis Veelmaa ise? Robert vastab: “Meid tahetakse jah sellega orki ajada, et teataksime, et kuulame ilgelt palju Vennaskonda, Metro Luminali ja Sõpruse Puiesteed ja...